Eesti Psühholoogide Liidu põhikiri
Üldsätted
1. Eesti Psühholoogide Liit (edaspidi: EPL) on eesti psühholooge ühendav iseseisev ja sõltumatu mittetulunduslik ühendus, mille üldeesmärgiks on psühholoogia valdkonna arendamine Eestis. Inglise keeles on EPL-i nimetusena kasutusel Estonian Union of Psychologists.
2. EPL on eraõiguslik juriidiline isik, mis juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, teistest õigusaktidest ja käesolevast põhikirjast (edaspidi: põhikiri).
3. EPL on asutatud 31. mail 1988. EPL-i asukohaks on Eesti Vabariik, Tartu.
4. EPL on asutatud määramata ajaks.
5. EPL-il on oma pangaarve, pitsat ja sümboolika.
6. EPL majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
7. EPL vastutab oma kohustuste täitmise eest talle kuuluva varaga. EPL-i vara moodustub muuhulgas:
7.1. liikmemaksudest;
7.2. juriidiliste ja füüsiliste isikute annetustest;
7.3. tulust, mis saadakse EPL-i põhikirjalistest eesmärkidest tulenevate tasuliste ürituste korraldamisest;
7.4. muust tulust, mis on vajalik EPL-i põhikirjalise tegevuse arendamiseks (sh kirjastustegevusest).
Eesmärgid ja tegevused
8. EPL-i tegevuse eesmärgiks on:
8.1. eesti psühholoogia professionaalne kõrge tase;
8.2. arenenud psühholoogiateadus Eestis ja teadustulemuste efektiivne kasutamine praktikas;
8.3. Eesti Vabariigi elanike psüühiline heaolu;
8.4. eesti psühholoogide kaitstus;
8.5. arenenud sidemed ja infovahetus Eesti ja muude maade psühholoogide vahel.
9. Seatud eesmärkide saavutamiseks seab EPL oma ülesandeks:
9.1. viia läbi ja toetada tegevusi, mis aitavad kaasa Eesti Vabariigi elanikkonna psühholoogilise heaolu suurenemisele;
9.2. korraldada koolitusi, konverentse ja muid üritusi tõenduspõhiste psühholoogia-alaste teadmiste levitamiseks ja psühholoogide koostöö edendamiseks;
9.3. analüüsida toimuvaid sotsiaalseid protsesse psühholoogiateaduse seisukohalt;
9.4. anda erialaseid eksperthinnanguid, osaleda psühholoogiaga seotud komisjonide töös ja seadusandluse väljatöötamisel;
9.5. anda välja psühholoogia-alaseid kutseid ja aidata kaasa kutseliste psühholoogide ettevalmistamise kvaliteedi tõstmisele Eesti Vabariigis;
9.6. aidata kaasa EPL-i liikmete ja teiste kutseliste psühholoogide paremale erialasele rakendamisele Eesti Vabariigis; toetada nende erialaseid õigusi professionaalse tegevuse arendamiseks;
9.7. arendada psühholoogi kutse-eetikat ja jälgida sellest kinnipidamist;
9.8. olla vahendajaks EPL-i liikmeid puudutavate vaidlus-ja tüliküsimuste lahendamisel:
9.9. anda välja sihtotstarbelisi stipendiume ja autasusid märkimaks ära nende saajate panust psühholoogiasse.
EPL-i liikmed, nende õigused ja kohustused
10. EPL-i liikmeks saamise eeldus on EPL-i põhikirja ja eetiliste nõuete tunnistamine.
11. EPL-i liikmeks võib EPL-i juhatuse vähemalt 2/3 liikme nõusolekul vastu võtta isikuid, kel on magistri- või doktorikraad psühholoogias ja kes on esitanud avalduse koos vähemalt kolme EPL-i liikme soovitusega.
12. EPL-i liikmetel on järgmised õigused:
12.1. võtta osa EPL-i tegevusest vastavalt põhikirjale;
12.2. saada infot EPL-i põhikirjalise tegevuse kohta, muuhulgas esitada EPL-i juhtorganitele ettepanekuid ja arupärimisi;
12.3. osaleda EPL-i üldkoosolekul ja seal hääletada;
12.4. olla valitud kõigisse EPL-i juhtorganitesse;
12.5. kirjalikult volitada teist EPL-i tegevliiget hääletama volitanu nimel kõigis küsimustes juhul, kui ta ise ei saa osaleda EPL-i üldkoosolekul;
12.6. võtta eelistingimustel osa EPL-i korraldatavatest üritustest;
12.7. astuda EPL-ist välja.
13. Uute liikmete vastuvõtmise korra kehtestab juhatus.
14. Kõik EPL-i liikmed on kohustatud:
14.1. täitma Põhikirja ja EPL-i eetilisi nõudeid ning EPL-i juhtorganite otsuseid;
14.2. tasuma õigeaegselt EPL-i liikmemaksu summa ulatuses, mille juhatus kinnitab järgmiseks aastaks;
14.3. teavitama EPL-i oma kontaktandmete muutusest;
14.4. hoidma EPL-i head nime ja mitte tekitama EPL-ile kahju.
15. Liikme võib EPL-ist välja arvata EPL-i juhatuse 2/3 liikmete otsuse alusel põhikirjale mittevastava tegevuse eest, kui ta on kahjustanud EPL-i olulisel määral või kui ta ei ole kahe aasta jooksul tasunud liikmemaksu. Väljaarvamisotsust on EPL-i liikmel õigus protestida aukohtus ja üldkoosolekul.
EPL-i juhtimine
16. EPL-i juhtorganid on üldkoosolek ja juhatus
17. EPL-i kõrgeimaks juhtimisorganiks on üldkoosolek.
18. EPL-i üldkoosoleku ainupädevuses on:
18.1. põhikirja vastuvõtmine ning selles muudatuste ja täienduste tegemine
18.2. ühingu tegevuse eesmärgi muutmine;
18.3. juhatuse ja revisjonikomisjoni tegevuse aruannete ärakuulamine ja neile hinnangu andmine;
18.4. majandusaasta aruande kinnitamine;
18.5. juhatuse liikmete arvu otsustamine, juhatuse, revisjonikomisjoni ja presidendi valimine;
18.6. vajaduse korral juhatuse liikme tagasikutsumine;
18.7. EPL-i ühinemise ja lõpetamise otsustamine.
19. Korraline üldkoosolek kutsutakse juhatuse poolt kokku vähemalt kord aastas. Erakorraline koosolek kutsutakse juhatuse poolt kokku vähemalt 1/10 EPL-i tegevliikmete nõudel.
20. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui seal on esindatud üle 1/4 kõigist EPL-i liikmetest.
21. Üldkoosolekul elektrooniliste vahendite abil osalemine toimub seadustega sätestatud korras/tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 331 sätestatud korras.
22. Üldkoosoleku läbiviimisel elektroonselt teavitatakse liikmeid sellest vähemalt 14 päeva ette, saates osalemiseks vajaliku info (sealhulgas päevakord, toimumise aeg ja koht, e-koosoleku puhul veebilink ja muud nõuded e-koosolekul osalemiseks). Päevakorrale lisatakse juhend virtuaalkanali kasutamise, hääletusprotseduuride läbi viimise jm asjakohase teabega.
23. Igal liikmel on üldkoosolekul üks hääl.
24. EPL-i liige võib üldkoosolekul hääletada kuni 5 teise EPL-i liikme nimel.
25. Üldkoosolek valib salajasel hääletusel lihthäälteenamusega EPL-i juhatuse, presidendi ja revisjonikomisjoni liikmed.
26. Üldkoosoleku otsused põhikirja muutmise kohta on vastu võetud tingimusel, et otsuse poolt on hääletanud üle 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest.
27. Üldkoosolek kinnitab lihthäälteenamusega juhatuse ja revisjonikomisjoni aruanded.
28. EPL-i tegevust juhib ja esindab igapäevaselt juhatus, milles on mitte vähem kui 5 liiget ja mitte enam kui 9 liiget.
29. Juhatuse liikmed valitakse üldkoosoleku poolt kolmeks aastaks.
30. Juhatuse pädevus:
30.1. kaitseb ja esindab EPL-i huve ja õigusi;
30.2. valmistab ette ja kutsub kokku üldkoosoleku;
30.3. juhib EPL-i tegevust ning jälgib üldkoosoleku otsuste täitmist;
30.4. otsustab liikmete vastuvõtmise ja väljaarvamise, v.a. juhul, kui liige nõuab küsimuse lahendamist üldkoosoleku otsusega;
30.5. kehtestab uute liikmete vastuvõtmise korra;
30.6. kehtestab järgnevaks aastaks liikmemaksu suuruse ning otsustab võimalike liikmemaksuerisuste üle;
30.7. kinnitab EPL-i eelarve ja tegevusprogrammi;
30.8. otsustab juhatuse liikmete tööjaotuse ja volitused;
30.9. otsustab vajadusel töörühmade ja erialasektsioonide asutamise;
30.10. annab aru üldkoosolekule eelarve ja tegevusprogrammi täitmisest;
30.11. võtab vajadusel tööle palgalisi töötajaid ja otsustab lepingute sõlmimise;
30.12. valdab, kasutab ja käsutab EPL-i vara;
30.13. jagab EPL-i liikmetele erialast ja EPL-i tegevust puudutavat infot;
30.14. kehtestab psühholoogide eetikanõuded ning EPL-i liikmetele ja kutsega psühholoogide erialase eetika rikkumiste kohta esitatud kaebuste menetlemise korra;
30.15. lahendab muid küsimusi, mis seaduse või põhikirjaga pole antud üldkoosoleku pädevusse.
31. Juhatuse koosolekud kutsub kokku president vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui 4 korda aastas.
32. Juhatus võib vastu võtta otsuseid, kui koosolekul osaleb üle poole liikmetest.
33. Juhatuse otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Häälte võrdsuse korral on otsustavaks presidendi hääl.
34. Juhatus võib otsuseid vastu võtta koosolekut kokku kutsumata, kui selle poolt hääletavad kirjalikult või digitaalselt kõik juhatuse liikmed.
35. EPL-i esindab õigustoimingutes vastavalt juhatuse kehtestatud korrale kas president, asepresident või üle poole juhatuse liikmetest ühiselt.
36. Juhatuse liikmele võib maksta tema ülesannete täitmise eest tasu. Juhatuse liikmetele tasu maksmise otsustab üldkoosolek.
37. EPL-i president on ühtlasi juhatuse liige ja ta valitakse üldkoosoleku poolt kolmeks aastaks, mille möödudes võib teda valida veel üheks perioodiks.
38. EPL-i president
38.1. juhib EPL-i tegevust juhatuse koosolekute vahelisel ajal;
38.2. korraldab juhatuse tööd ja juhib selle koosolekuid;
38.3. koordineerib EPL-i töörühmade/erialasektsioonide tööd;
38.4. annab oma tegevusest aru juhatusele;
38.5. esindab EPL-i õigustoimingutes.
39. Presidendi äraolekul asendab teda asepresident, kes on valitud ühingu juhatuse poolt juhatuse esimesel koosolekul.
Aukohus
40. Aukohtu eesmärgiks on lahendada EPL-i liikmete vaidlus-ja tüliküsimusi ning jälgida, et EPL-i liikmete tegevus oleks vastavuses EPL-i põhikirja ja EPL-i eetiliste nõuetega.
41. Aukohtusse kuulub kolm liiget, kelle valib üldkoosolek. Aukohtu liikme volitused kehtivad kolm aastat.
42. Aukohtu liikmed ei tohi kuuluda EPL-i juhatusse.
43. Aukohus võib otsuste langetamisel kasutada EPL-i väliste ekspertide abi.
Järelevalve
44. EPL-i finantsmajandusliku tegevuse kontrollimiseks valib üldkoosolek kolmeks aastaks kolmeliikmelise revisjonikomisjoni.
45. Revisjonikomisjon on otsustusvõimeline vähemalt kahe liikme kohalolekul.
46. Revisjonikomisjon kontrollib EPL-i majandustegevust vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kord aastas ja esitab revideerimisakti üldkoosolekule.
EPL-i tegevuse lõpetamine, ühinemine ja jagunemine
47. EPL-i lõpetamine, likvideerimine, ühinemine ja jagunemine toimub seaduses sätestatud korras. EPL-i likvideerijad määrab üldkoosolek.
48. EPL-i likvideerimisel järelejäänud vara jagatakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist vastavalt Üldkogu otsusele.
49. Pärast EPL-i lõpetamist antakse vara üle vastavalt tulumaksuseaduse § 11 lõike 2 punktile 4 või sarnastel eesmärkidel tegutsevatele ühingutele.
Sätete kehtetus