Eesti Psühholoogide Liidu põhikiri

I Põhiseisukohad

1. Eesti Psühholoogide Liit (EPL) on vabatahtlik mittetulunduslik organisatsioon, mis tegutseb vastavuses Eesti Vabariigi põhiseadusega ja ühendab eesti psühholooge. EPL on asutatud 31. mail 1988. Volikogu asukohaks on Tartu.

2. EPL-i tegevuse eesmärgiks on:
1) eesti psühholoogia professionaalne kõrge tase;
2) arenenud psühholoogiateadus Eestis ja teadustulemuste efektiivne kasutamine praktikas;
3) Eesti Vabariigi elanike psüühiline heaolu;
4) eesti psühholoogide kaitstus;
5) arenenud sidemed ja infovahetus Eesti ja muude maade psühholoogide vahel.

3. EPL on juriidiline isik oma pitsati ja sümboolikaga.

II EPL-i ülesanded ja õigused

4. EPL seab oma ülesandeks:
1) aidata kaasa kutseliste psühholoogide ettevalmistamise kvaliteedi tõstmisele Eesti Vabariigis; luua võimalused ja süsteem kutseliste psühholoogide erialaste teadmiste ja oskuste täiendamiseks;
2) aidata kaasa EPL-i liikmete ja teiste kutseliste psühholoogide paremale erialasele rakendamisele Eesti Vabariigis; toetada nende erialaseid õigusi professionaalse tegevuse arendamiseks;
3) luua ja teha EPL-i liikmetele kättesaadavaks psühholoogiliste mõõtmis- ja mõjutusvahendite (testid, skaalad, metoodikad, treeningukavad jne.) pank; töötada välja enam kasutatavate metoodikate rahvuslikud normid;
4) kaitsta psühholooge ametkondliku jms. teaduslikku loomevabadust ahistava sekkumise ja omavoli eest;
5) arendada psühholoogi kutse-eetikat ja jälgida sellest kinnipidamist, olla vahendajaks psühholooge ja psühholoogiat puudutavate vaidlus- ja tüliküsimuste lahendamisel;
6) aidata kaasa psühholoogia teadusuuringute läbiviimisele ja tulemuste praktilisele rakendamisele Eesti Vabariigis; viia läbi ja toetada aktsioone, mis aitavad kaasa Eesti Vabariigi elanikkonna psüühilise kaitstuse ja heaolu suurenemisele; analüüsida toimuvaid sotsiaalseid protsesse psühholoogiateaduse seisukohalt;
7) anda eksperthinnanguid ühiskonna ja kultuurielu tähtsamates küsimustes.

5. EPL-il on õigus:
1) avada ja sulgeda kontosid krediidiasutustes ning sooritada finantsoperatsioone;
2) sõlmida lepinguid ettevõtete, asutuste ja organisatsioonidega ning eraisikutega;
3) moodustada ajutisi töögruppe teaduslike uuringute läbiviimiseks ja finantseerida nende tegevust;
4) anda välja sihtotstarbelisi stipendiume ja autasusid ära märkimaks nende saajate panust psühholoogiasse;
5) asuda otsesidemetesse väljaspool Eesti Vabariiki asuvate psühholoogide organisatsioonide või üksikute psühholoogidega;
6) arendada koostööd teiste riikide psühholoogide ja nende organisatsioonidega, suunata oma stipendiaate välismaistesse uurimisasutustesse staeerima;
7) kontrollida psühholoogilise instrumentaariumi põhjendatud ja adekvaatset kasutamist; atesteerida ja litsentseerida psühholoogiliste mõõtmis- ja möjutusvahendite kasutajaid; jälgida, et kutselised psühholoogid peaksid kinni psühholoogi eetikakoodeksist,
8) korraldada teaduslikke konverentse ja seminare;
9) välja anda psühholoogiaalast kirjandust ja perioodilisi väljaandeid.

III EPL-i liikmed, nende õigused ja kohustused

6. EPL-i liikmeks võivad olla kõik isikud, kes tegelevad rakendusliku või uurimusliku psühholoogiaga, omavad reeglina psühholoogilist kõrgharidust või teaduslikku kraadi psühholoogia alal ja oma tegevusega soodustavad psühholoogia arengut Eestis.

7. EPL-i liikmeks võetakse EPL-i Volikogu vähemalt 2/3 liikmete nõusolekul isik, kes on selleks esitanud avalduse koos vähemalt kolme EPL-i tegevliikme soovitusega.

8. EPL-i liikmel on õigus:
1) võtta osa EPL-i tegevusest vastavalt põhikirjale;
2) valida ja olla valitud kõigisse EPL-i organitesse;
3) esitada EPL-i Volikogule ettepanekuid ja arupärimisi EPL-i tegevuse kohta;
4) osaleda EPL-i üritustes ja esineda EPL-i väljaannetes;
5) kasutada kõiki EPL-i poolt oma liikmetele võimaldatavaid teenuseid ja materiaalseid vahendeid;
6) kirjalikult volitada teist EPL-i liiget hääletama volitanu nimel kõigis küsimustes juhul, kui ta ise ei saa osaleda EPL-i kongressil;
7) astuda välja EPL-st.

9. EPL-i liige on kohustatud:
1) täitma käesoleva põhikirja nõudeid ja EPL-i juhtorganite otsuseid;
2) tasuma EPL-i liikmemaksu summa ulatuses, mille Volikogu kinnitab järgmiseks aastaks. Kui EPL-i liige jätab kahe aasta jooksul tasumata liikmemaksu, siis on Volikogul õigus ta liikmeskonnast välja arvata,
3) kinni pidama psühholoogi eetikakoodeksist.

10. Eesti psühholoogiale või Eesti Vabariigi elanikkonnale erilisi teeneid osutanud isikuid võib valida EPL-i auliikmeks (vt. Lisa).

11. Põhikirjale mittevastava tegevuse eest võib EPL-i liikme EPL-i Volikogu 2/3 liikmete otsuse alusel EPL-st välja arvata. Väliaarvamisotsust on EPL-i liikmel õigus protestida Aukohtus ja kongressil.

IV EPL-i struktuur

12. Kongress. EPL-i kõrgeimaks võimuorganiks on kongress, mis toimub vähemalt kord kahe aasta jooksul. Kongress kutsutakse kokku Volikogu vöi 1/3 EPL-i tegevliikmete nõudel. Kongress on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb üle 1/4 kõigist EPL-i liikmetest, kes esindavad üle poole EPL-i liikmetest. EPL-i liige vaib hääletada kuni 5 teise EPL-i liikme nimel. Kongress valib salajasel hääletusel lihthäälteenamusega EPL-i presidendi, Volikogu, Aukohtu ja Revisjonikomisjoni liikmed. Kongressi otsused põhikirja muutmise kohta on vastu võetud tingimusel, et otsuse poolt on hääletanud üle 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest. Kongress kinnitab lihthääletenamusega presidendi ja Revisjonikomisjoni aruanded. Kongressist ja koosolekutest informeeritakse kõiki EPL-i liikmeld eelnevalt kirjalikult. Kongressi pädevusse kuuluvaid küsimusi võib lahendada referendumi teel, mille läbiviimise otsustab Volikogu või Aukohus.

13. Volikogu. Kongresside vahelistel ajavahemikel esindab EPL-i liikmeskonna huve üheksaliikmeline Volikogu, millesse kuulub EPL-i president, tema poolt nimetatud EPL-i sekretär ja 7 valitavat Volikogu liiget. Volikogu kinnitab EPL-i eelarve, palgaliste töötajate nimekirja ja palgad. Volikogu liige valitakse neljaks aastaks. Iga kahe aasta järel valitakse ümber vähemalt 3 Volikogu valitavat liiget.

14. President. President valitakse kaheks aastaks, mille möödudes võib teda valida veel üheks perioodiks. President määrab kaks asepresidenti (Volikogu liikmete hulgast), EPL-i sekretäri ja muud ametikohad, mis on tarvilikud EPL-i juhtimiseks ja tegevuse organiseerimiseks. President koostab EPL-i eelarve, nimetab palgaliste töötajate koosseisu, sõlmib EPL-i nimel lepinguid asutuste ja üksikisikutega. President annab aru Volikogu ees.

15. Juhatus. EPL-i juhatusse kuuluvad president ja kaks asepresidenti. Juhatuse igal liikmel on õigus esindada EPL-i kõigis õigustoimingutes.

16. Aukohus. Aukohus valitakse 3-liikmeline ja liikmete volitused on tähtajatud. Aukohtu liige vöib esitada kongressile palve enda asendamiseks. Aukohtu funktsiooniks on lahendada EPL-i liikmete vaidlus- ja tüliküsimusi; jälgida, et EPL-i liikmete tegevus oleks vastavuses EPL-i põhikirja ja psühholoogi eetilise koodeksiga; kontrollida EPL-i presidendi, Volikogu, ja EPL-i liikmete tegevuse vastavust EPL-i eesmärkidele ja põhikirjale. Aukohtul on õigus välja kuulutada erakorraline EPL-i kongress või referendum juhul, kui tekib küsimus Volikogu vöi presidendi usaldamatusest. Aukohtu liikmed ei tohi kuuluda Volikogusse ja Volikogu liikmed ei või kuuluda Aukohtusse. Aukohtu otsused langetetakse ühel häälel. Kui Aukohus ei suuda langetada ühehäälseid otsuseid, kuulutatakse välja uued valimised.

17. Revisjonikomisjon. Kolmeliikmeline revisjonikomisjon valitakse EPL-i kongressil kaheks aastaks. Revisjonikomisjoni liikmed ei tohi kuuluda Volikogusse. Revisjonikomisjoni ülesandeks on EPL-i ja selle struktuuriüksuste finants-majandusliku tegevuse kontrollimine.

18. EPL-i palgalised töötajad ja allüksuste juhatajad alluvad otseselt presidendile.

V EPL-i vahendid

19. EPL-i vahendid moodustuvad liikmemaksudest, EPL-i majandus- ja kirjastustegevusest; ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide vabatahtlikest maksetest ning muudest laekumistest.

VI EPL-i tegevuse revideerimine ja lõpetamine

20. EPL-i, tema presidendi, Volikogu ja Aukohtu tegevuse revideerimise õigus on igal EPL-i liikmel, aga samuti Eesti Vabariigi Riigikogul või nende poolt moodustatud komisjonidel. EPL lõpetab oma tegevuse 2/3 tegevliikmete poolt langetatud sellekohase otsusega, millega määratakse ka kindlaks allesjäänud vahendite jaotus.

Lisa: EPL-I AULIIKME STAATUS

EPL-i auliikmeks valitakse psühholoogia alal eriti silma paistnud eesti psühholoogiale olulisi teeneid osutanud isikuid. Auliikmeks valitav isik ei pea kuuluma EPL-i liikmete hulka. EPL-i auliikmed valib EPL-i Kongress või Volikogu, põhjendades EPL-i ees oma valikut. EPL-i mittekuuluv isik loetakse EPL-i vastuvõetuks alates auliikmeks valimise hetkest. Auliiget informeeritakse EPL-i tegevusest, ta vabastatakse liikmemaksust ning talle saadetakse tasuta kõik EPL-i trükised